Tagasi blogisse
    Read in English

    Palju kandidaate ei ole värbamise tulemus. Õige inimene, kes töötab kaua ja loob väärtust, on.

    Kas värbamine tasus end ära? Talent Hunt 2026 järel vaatleb Mikk Orglaan kandidaatide hulga asemel värbamiskulu, sisseelamist, sobivust ja töötaja loodud väärtust.

    Palju kandidaate ei ole värbamise tulemus. Õige inimene, kes töötab kaua ja loob väärtust, on.

    Talent Hunt 2026 näitas väga ägedaid värbajaid ja seda, kuidas värbamist teha saab. Aga üks küsimus jäi mind pärast konverentsi edasi saatma.

    Kui töökuulutus kõnetab väga paljusid inimesi, tuleb tõenäoliselt palju kandidaate. Aga mida me selle kandidaatide hulgaga tegelikult saame?

    Iga avaldus vajab mingil moel läbivaatamist. Keegi filtreerib, võrdleb, kirjutab, helistab ja intervjueerib. Selleks kulub aega. Ja see aeg maksab raha.

    Võib-olla käime läbi sada kandidaati ning lõpuks selgub, et sobivat inimest nende seas ei olnudki.

    Kulu on tehtud. Tulemust ei ole.

    Aga ka inimese tööle võtmine ei tähenda veel, et investeering hakkab tagasi tulema.

    Sellele järgneb sisseelamine. Väljaõpe. Töövahendid. Juhi ja kolleegide aeg. Alguses teeb keegi teine osa tööst ära, kontrollib, selgitab ja parandab. Ka see kõik on kulu.

    Siis jõuab inimene lõpuks selleni, et saab iseseisvalt hakkama ja hakkab ettevõttele oodatud väärtust looma.

    Kui kaua ta pärast seda töötab? Ja kas tema loodud väärtus jõuab kogu eelneva investeeringu üldse tagasi teenida?

    Kui inimene lahkub varsti pärast väljaõpet, võime olla olukorras, kus kogu ettevõtmine jäi miinusesse. Ja nüüd alustame sama kuluringi uuesti.

    Minu jaoks ongi see värbamise põhiküsimus. Kui palju me kokku investeerime ja kui palju selle eest tagasi saame?

    Värbamine on selles mõttes puhas matemaatika.

    Ometi hindame selle edukust liiga tihti kandidaatide arvu, ametikoha täitmise kiiruse või värbamise otsese hinna järgi. Need mõõdikud on vajalikud, aga ükski neist eraldi ei ütle, kas tegime ettevõttele hea investeeringu.

    Kiiresti ja odavalt palgatud inimene võib lõpuks väga kalliks minna. Pikem ja kallim otsing võib ennast mitmekordselt tagasi teenida, kui inimene sobib tööle, jõuab kiiresti iseseisva tulemuseni ja loob aastaid väärtust.

    Ja siit jõuan tagasi töökuulutuse juurde.

    Teine äärmus on kuulutus, mis on nii spetsiifiline, et keegi ei kandideeri. Aga küsimus on selles, mille kaudu me selle spetsiifiliseks teeme.

    Kas kirjutame pika nõudmiste nimekirja? Või kirjeldame tööd selliselt, et õige inimene tunneks ära võimaluse, mida ta endale otsib?

    Mida ta selles töös teha saab? Milliseid probleeme lahendada? Mille eest vastutada? Milliseid tugevusi kasutada? Milline tööviis ja millised väljakutsed teda päriselt kõnetavad?

    See on ka üks neist asjadest, mida Sparkly aitab inimesel enda kohta mõista: milliseid tööalaseid tegevusi ta peab teha saama, et oma tugevusi rakendada ja ennast tööl hästi tunda.

    Seda teadmist saab kasutada töökuulutuse koostamisel. Kirjeldada võimalust nii, et inimene tahab kandideerida just selle töö pärast.

    Kersti Vannas küsis konverentsil korduvalt ka kanali kohta. Millises meediumis sõnum levib? Kanal määrab vormi.

    Aga kus see potentsiaalne töötaja üldse oma aega veedab? Millistes erialakogukondades, gruppides või kanalites? Ka sellest peaks värbajal ülevaade olema. Muidu võime maksta sõnumi levitamise eest seal, kus meile vajalik inimene seda ei näegi.

    Kui sõnum ja kanal on täpsemad, võib kandidaate tulla vähem. Aga kui nende seas on rohkem sobivaid inimesi, kulutame vähem aega nende läbivaatamisele ning jõuame sisuliste vestlusteni kiiremini.

    Ja see on juba rahaline võit.

    Ka alustava taseme ametikohal kehtib sama loogika. Inimene ei pea otsima suurt karjäärihüpet. Ta võib otsida tööd, mille rütm ja ülesanded talle sobivad ning mida ta tahab pikalt teha. Ettevõtte jaoks loeb, kui kiiresti ta töö selgeks saab, kui hästi seda teeb ja kui kaua väärtust loob.

    Seda kõike saab ja peab mõõtma: kogu värbamisele kulunud aega ja raha, väljaõppe ning sisseelamise kulu, aega iseseisva tootlikkuseni, töösuhte kestust ja selle jooksul loodud väärtust.

    Jah, need andmed on sageli eri tarkvarades laiali. Osa värbamissüsteemis, osa personali- ja palgaarvestuses, osa töö tulemusi näitavates süsteemides. Nende kokkupanemine võib olla keeruline.

    Aga see ei ole põhjus piirduda lihtsamate ja kaugemate mõõdikutega. Tuleb kokku panna. Saab kokku panna.

    Kõhutunnet saab täiendada arvutusega, mis näitab, kas meie värbamisotsus tasus ennast ära.

    Palju kandidaate ei ole oodatud tulemus. Oodatud tulemus on õige inimene, kes töötab kaua ja loob tehtud investeeringust rohkem väärtust.

    Järgmiseks aastaks lubati Talent Hunti edasi arendatud versioonis. Näis, kas see matemaatika jõuab rohkem lauale. Meie saame vahepeal Sparklys seda lähenemist edasi harjutada.

    Mikk Orglaan, Sparkly.hr CEO