5. oktoobril oli Sparklyl võimalus Tartus ettevõtlusnädala raames Studio Mindsi ruumides töötuba teha. Aitäh Jaanika Murule, kes oli üks peakorraldajatest ja meile selle võimaluse andis!
Kuna osalejad olid peamiselt mikro- ja väikeettevõtjad, rääkisime sellest, kes oled sina ise ettevõtjana, millised on sinu tugevused ja kuidas valida enda kõrvale esimest töötajat või kaasasutajat. Millised eeldused on tegelikult olulised? Mille järgi otsustada, kas see inimene sobib just sinu ja sinu ettevõttega?
Poolteist tundi lendas kiiresti. Ja kõige parem osa oli lõpus, kui tegime kokkuvõtte ning inimesed rääkisid, mida nad kaasa võtavad. Oli äratundmisi sellest, miks mõni asi on seni valesti läinud. Ja mõtteid sellest, mida saaks edaspidi paremini teha.
Minu jaoks ongi selliste töötubade juures kõige olulisem see, et tekiks arusaamine: inimesed ei ole samasugused. See, mis tuleb sinul loomulikult, võib teise inimese jaoks olla igapäevane eneseületamine. Ja vastupidi.
Võimekus ja oskus ei ole sama asi
Me räägime värbamisel palju oskustest. Kas inimene oskab müüa, turundada, tabelit teha või kliente teenindada? Mida ta on õppinud ja kus varem töötanud?
Aga millised on tema eeldused seda tööd teha? Milline töö talle sobib? Millistes ülesannetes saab ta oma tugevusi kasutada ja millistes peab ennast pidevalt sundima?
Inimene võib olla õppinud mõnda asja hästi tegema. Ta saab hakkama. Aga kas ta tahabki seda päevast päeva teha? Ja mis hinnaga see hakkamasaamine tuleb?
Mina näen, et oma elu ja ettevõtet tasub ehitada tugevustele. Saada aru, milles sul on head eeldused, ning õppida sinna juurde vajalikud oskused. Ja nende asjade jaoks, mis vajavad teistsuguseid tugevusi, leida enda kõrvale inimesed, kes sind täiendavad.
Ettevõtjana ei pea sa kõiges ise kõige parem olema. Küll aga pead sa aru saama, mida ettevõttel vaja on ja kes selle ära teeb.
Kas otsid endale täiendust või lihtsalt kedagi appi?
Esimese töötaja otsimine algab tihti sellest, et enam ei jõua. Kõike on liiga palju. Siis paneme kirja kõik need tööd, mida ise enam teha ei taha või ei jaksa, ja hakkame otsima inimest, kes need üle võtaks.
Aga vaata korraks seda nimekirja. Kas see on ühe inimese töö?
Ühelt poolt ootame, et ta suhtleks aktiivselt, leiaks uusi kliente ja algataks. Teiselt poolt tahame, et ta hoiaks detailid korras, naudiks korduvaid ülesandeid ja kontrolliks kõik põhjalikult üle. Lisaks võiks ta veel turundada ning vajadusel midagi uut välja mõelda.
On inimesi, kellele selline vaheldus sobib. Aga me ei saa eeldada, et see sobib igaühele, kes neid asju teha oskab.
Töökuulutuses võib nii olla korraga mitu erinevat isikuprofiili. Meie otsime ühte inimest, aga ootused oleme kokku pannud mitme inimese tugevustest.
Ja siis imestame, miks sobivat kandidaati ei leia. Või miks tööle võetud inimene mõnes asjas väga hea on, aga teistes kuidagi hakkama ei saa.
Osa sellest probleemist võib olla tekkinud juba enne värbamist. Siis, kui me selle töö kokku panime.
Kaasasutaja valimisel on sama küsimus veel suurema kaaluga. Kas ta täiendab sind seal, kus ettevõte täiendust vajab? Kuidas te vastutuse jagate? Kui mõlemale meeldib ideid välja mõelda ja uusi asju alustada, siis kes hoolitseb selle eest, et need ka lõpuni jõuaksid?
Hea omavaheline klapp on oluline. Aga ettevõtte toimimiseks peab ka vajalik töö tehtud saama.
Mis saab sellest potentsiaalist, mida me ei kasuta?
Teine pool on see, et võtame tööle mitmekülgse inimese, aga kasutame tema võimekusest ainult väikest osa.
Ta võiks panustada rohkem. Tal võib olla häid ideid, teistsuguseid tugevusi ja soovi suuremat vastutust võtta. Aga meie oleme ta ühe ülesande külge pannud ega pruugi teadagi, mida ta veel suudaks teha.
Siis võibki inimesel tekkida tunne, et tema potentsiaali ei märgata ega väärtustata.
Samas ei tähenda mitmekülgsus seda, et inimesele tuleks kõik ettevõttes üle jäävad ülesanded anda. Küsimus on selles, millist võimekust ta ise rakendada tahab ning kuidas see ettevõtte vajadustega kokku läheb.
Selleks tuleb inimest päriselt tundma õppida. CV-st üksi jääb väheks.
See info ei ole kellelegi otsa ette kirjutatud
Inimesele peale vaadates me ei näe, milline töö talle pikemas plaanis sobib. Me ei näe, millised tugevused on seni kasutamata jäänud või miks mõni ülesanne teda ebaproportsionaalselt väsitab.
Ja inimene ise ei pruugi seda samuti veel hästi sõnastada osata. Ta teab, et mõnes olukorras läheb töö hästi ja teises peab ennast kogu aeg sundima. Aga miks?
Sellepärast ongi vaja neid asju teadlikult uurida. Küsida, võrrelda inimese eelistusi tegeliku tööga ja võimalusel ka praktiliselt proovida.
Muidu teeme otsuse selle info põhjal, mis on kõige paremini nähtav: varasem kogemus, õpitud oskused ja see, kuidas inimene ennast intervjuul esitleb. Osa sobivuse seisukohalt olulisest infost jääb aga peitu.
Sealt võivadki tulla värbamisvead. Inimene võib olla võimekas ja oskustega, aga töö, rollijaotus või koostöö juhiga ei võimalda tal neid hästi rakendada. Rahulolematus tekib mõlemal poolel.
Tartu töötoa lõpus oli hea kuulda, et osalejad leidsid nende mõtete seast seoseid omaenda kogemustega. Miks mõni koostöö polnud toiminud. Miks ise mõne tööga pidevalt hädas oldi. Mida järgmise inimese valimisel teisiti vaadata.
See ongi Sparkly jaoks oluline: et me õpiksime inimeste erinevusi varem märkama ja nendega arvestama. Juba siis, kui tööd jagame, rolli kujundame või kaasasutajat valime.
Sest väikeses ettevõttes mõjutab iga inimene väga palju. Kui saame paremini aru enda tugevustest ja sellest, millist täiendust vajame, on meil ka parem võimalus leida enda kõrvale inimene, kellega mõlemad saavad rohkem tehtud.
Ja kellel on sealjuures hea seda tööd teha.
Mikk Orglaan, Sparkly.hr CEO