Mis jääb inimese tööks, kui AI teeb tehnilise töö ära?

AI ümber räägitakse väga palju sellest, millised tööd kaovad.

See on vale fookus.

Töö ei kao korraga. Kõigepealt kaovad tööülesanded. Ja mitte kõik tööülesanded, vaid eelkõige need, mis on tehnilised, korduvad, kirjeldatavad, mõõdetavad või piisavalt hästi automatiseeritavad.

• AI kirjutab.
• AI analüüsib.
• AI koostab kokkuvõtteid.
• AI leiab mustreid.
• AI teeb esialgseid otsusepuid.
• AI valmistab ette pakkumisi.
• AI töötleb andmeid.
• AI koostab protsesse.
• AI loob sisu.
• AI programmeerib.
• AI vastab kliendile.

AI teeb järjest rohkem seda, mida me veel hiljuti pidasime inimese tööks.

Aga siin on oluline vahe.

AI ei võta inimeselt ära kogu väärtust. AI võtab ära tehnilise osa tööst.

Ja kui tehniline osa liigub järjest rohkem masinale, siis tuleb nähtavale küsimus, mida me oleme liiga kaua edasi lükanud: mis on inimese tegelik väärtus?

Minu vaates jääb inimesel AI-ajastul alles neli keskset rolli:

• suuna määramine;
• õige ja vale eristamine;
• kommunikatsioon teiste inimestega;
• vastutuse kandmine.

Kõik muu liigub varem või hiljem järjest rohkem tehnoloogia poole. Mitte homme kõiges. Mitte korraga. Mitte igas valdkonnas sama kiirusega. Aga suund on selge.

Tehniline töö muutub järjest odavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Inimese väärtus liigub sinna, kus masin ei saa inimese eest päriselt ära otsustada.

1. Suuna määramine

AI saab aidata vastata küsimusele „kuidas?“. Aga inimene peab küsima „kuhu?“ ja „miks?“.

See on suur erinevus.

Masin võib pakkuda kümme strateegiat. Masin võib arvutada välja riskid. Masin võib näidata, milline tee on efektiivsem. Masin võib pakkuda järgmise sammu. Masin võib simuleerida võimalikke tulemusi.

Aga masin ei tea, millist tulevikku inimene tahab.

Ta ei tea, millist ettevõtet me tahame ehitada. Ta ei tea, millist kultuuri me tahame hoida. Ta ei tea, millise hinnaga me oleme valmis kasvama. Ta ei tea, millest me ei ole valmis loobuma. Ta ei tea, milline edu on meie jaoks päriselt edu.

Need ei ole tehnilised küsimused. Need on suuna küsimused. Ja suuna määramine jääb inimese tööks.

Kui juhil ei ole suunda, siis AI ei lahenda seda probleemi. Vastupidi — AI teeb suunata liikumise veel kiiremaks. Organisatsioon võib muutuda efektiivsemaks, aga liikuda vales suunas. Teha rohkem, kiiremini ja odavamalt, aga mitte seda, mida tegelikult vaja on.

AI-ajastul ei ole kõige ohtlikum aeglane ettevõte. Kõige ohtlikum on kiire ettevõte, millel puudub selge suund.

Sest kui kiirus kasvab, muutuvad ka valede otsuste tagajärjed suuremaks. Seetõttu muutub juhtimise keskseks küsimuseks mitte see, kuidas kõike kiiremini teha, vaid see, kuidas valida, mida üldse teha.

2. Õige ja vale eristamine

Teine asi, mida masin inimese eest ära ei tee, on õige ja vale eristamine.

AI võib anda soovituse. AI võib pakkuda lahenduse. AI võib näidata, mis on tõenäoliselt kasumlikum, kiirem või efektiivsem. Aga kas see on õige?

See sõltub kontekstist.

• Mis on õige kriisis, ei pruugi olla õige kasvufaasis.
• Mis on õige investori jaoks, ei pruugi olla õige töötaja jaoks.
• Mis on õige lühikeses plaanis, võib olla vale pikas plaanis.
• Mis on õige numbrites, võib olla vale inimeste jaoks.
• Mis on õige juriidiliselt, võib olla vale kultuuriliselt.
• Mis on õige protsessis, võib olla vale suhtes.

AI saab tuua konteksti lauale. Inimene peab kontekstist aru saama. AI saab aidata näha rohkem infot. Inimene peab otsustama, mida see info tähendab. AI saab pakkuda valikuid. Inimene peab otsustama, milline valik on õige.

Just siin muutub inimese roll eriti oluliseks. Inimese töö ei ole enam ainult info kogumine või selle töötlemine. Seda teeb masin järjest paremini. Inimese töö on otsustada, mida teha siis, kui kõik variandid on mingis mõttes õiged ja mingis mõttes valed.

Päris juhtimine algabki sealt, kus tabel enam üksi ei otsusta.

Kui kõik oleks ainult matemaatika, ei oleks juhti vaja. Kui kõik oleks ainult efektiivsus, ei oleks väärtusi vaja. Kui kõik oleks ainult protsess, ei oleks inimesi vaja.

Aga elu ei ole ainult protsess. Ettevõtted koosnevad inimestest. Inimesed elavad tähenduste, ootuste, hirmude, ambitsioonide, lojaalsuse, usalduse ja konfliktide sees. Seal ei piisa ainult sellest, et masin ütleb, mis on optimaalsem. Keegi peab otsustama, mis on õige. Ja see keegi on inimene.

3. Kommunikatsioon

Kolmas allesjääv inimlik roll on kommunikatsioon. Mitte lihtsalt sõnade edastamine. Seda suudab AI väga hästi.

Kommunikatsioon AI-ajastul tähendab midagi sügavamat: võimet teha suund, otsus ja tähendus teistele inimestele arusaadavaks nii, et nad tahavad kaasa tulla. See on asi, mida masin ei saa lõpuni inimese eest teha.

Masin võib kirjutada kõne. Masin võib koostada e-kirja. Masin võib luua presentatsiooni. Masin võib sõnastada strateegia. Masin võib ette valmistada raske vestluse. Aga masin ei saa sinu eest olla usutav.

Inimesed ei järgne ainult tekstile. Inimesed järgnevad inimesele.

Nad vaatavad, kas sa ise usud seda, mida räägid. Nad tajuvad, kas sa saad päriselt aru. Nad kuulavad, kas sinu jutt ja sinu käitumine lähevad kokku. Nad märkavad, kas sa räägid nendega või räägid neist üle. Nad tunnetavad, kas sinu taga on vastutus või ainult sõnastus.

Sellepärast ei kao inimene suhtlusest ära. Inimesed ei taha olulisi asju teha ainult masinatega. Inimesed tahavad teha olulisi asju teiste inimestega.

Mitte sellepärast, et inimene oleks täiuslik. Vastupidi. Inimene on ebatäiuslik. Aga just selles ebatäiuslikkuses on isikupära, iseloom, kohalolu ja usaldus.

Äris ei osteta lõpuks ainult lahendust. Ostetakse usaldust. Ostetakse kindlust. Ostetakse tunnet, et teine pool saab aru. Ostetakse inimest, kes seisab lubaduse taga.

AI võib aidata müüa. Aga inimene peab looma usalduse. AI võib aidata juhtida. Aga inimene peab hoidma suhet. AI võib aidata kommunikeerida. Aga inimene peab olema kohal.

Kui tehniline töö muutub odavaks, muutub usaldus kalliks. Ja usaldus tekib inimeste vahel.

4. Vastutus

Neljandaks jääb alles vastutus. See on kõige ebamugavam osa.

Kui AI teeb soovituse ja inimene selle järgi otsustab, siis vastutab ikkagi inimene.

• AI ei vastuta selle eest, kui vale inimene palgatakse.
• AI ei vastuta selle eest, kui keegi lastakse ebaõiglaselt lahti.
• AI ei vastuta selle eest, kui tiim läheb katki.
• AI ei vastuta selle eest, kui kliendile lubatakse midagi, mida ettevõte täita ei suuda.
• AI ei vastuta selle eest, kui efektiivsuse nimel hävitatakse kultuur.

Vastutus jääb inimesele. Seda ei saa automatiseerida.

Ja just seetõttu ei ole tuleviku juht lihtsalt inimene, kes kasutab AI tööriistu. Tuleviku juht on inimene, kes saab aru, mille eest ta vastutab, kui ta laseb AI-l tööd teha.

AI võimendab.

• Kui organisatsioonis on selgus, võimendab AI selgust.
• Kui organisatsioonis on segadus, võimendab AI segadust.
• Kui juhtimine on õiglane, aitab AI õiglust skaleerida.
• Kui juhtimine on ebaõiglane, võib AI ebaõigluse lihtsalt kiiremini ja puhtamalt vormistada.

AI ei tee halvast juhtimisest head juhtimist. AI teeb juhtimise tagajärjed kiiremini nähtavaks.

Vastutus ongi see piir, kus masin lõpeb ja inimene algab.

Kõik ülejäänu muutub tehniliseks

Kui need neli asja kokku võtta, siis tekib üsna karm järeldus.

Kõik, mida saab piisavalt hästi kirjeldada, mõõta, korrata ja automatiseerida, liigub varem või hiljem masinale.

See ei tähenda, et inimene ei tee enam midagi. See tähendab, et inimese väärtus ei saa enam põhineda ainult sellel, et ta „teeb asju ära“. Ära tegemine muutub järjest rohkem tehniliseks võimekuseks.

Inimese väärtus liigub kõrgemale tasandile:

• kuhu liikuda;
• mida õigeks pidada;
• kuidas teised inimesed kaasa tuua;
• mille eest vastutada.

See on väga suur muutus, sest suur osa tänasest töömaailmast on ehitatud vastupidisele eeldusele. Me hindame inimesi selle järgi, mida nad teevad. Me kirjutame ametijuhendeid ülesannete järgi. Me palkame inimesi varasema kogemuse järgi. Me mõõdame töökohti tegevuste järgi. Me ehitame organisatsioone rollide ümber, mis koosnevad tööülesannetest.

Aga kui tööülesanded hakkavad muutuma, siis hakkavad lagunema ka rollid.

Enne ei kao inimesed, enne lagunevad rollid

AI ei asenda inimesi ühe korraga. Enne seda juhtub midagi praktilisemat: tänased rollid muutuvad seest tühjaks või teistsuguseks.

Kui AI võtab mõnest rollist ära 30% tööülesandeid, siis mis sellest rollist saab? Kui AI võtab ära 60%, siis kas see inimene on veel samas rollis? Kui alles jäävad ainult suhtlus, otsustamine, vastutus ja suuna hoidmine, siis kas see inimene sobib sellesse uude rolli?

See on juhtide ja HR-i jaoks kõige olulisem küsimus.

Mitte: „millised inimesed me peame välja vahetama?“ Vaid: „milline osa inimese väärtusest jääb alles siis, kui tehniline töö ära liigub?“

Mõne inimese väärtus kasvab. Mõne inimese väärtus väheneb. Mõne inimese roll tuleb ümber disainida. Mõne inimese puhul tuleb välja, et ta oli kogu aeg vales rollis. Mõne inimese puhul tuleb välja, et tema kõige suurem väärtus ei olnudki tehnilises töös, vaid suunas, suhtluses, otsustes või vastutuses.

Seda ei näe ainult CV-st. Seda ei näe ainult ametinimetusest. Seda ei näe alati ka tänasest tulemusmõõdikust. Seda tuleb teadlikult kaardistada.

Sparkly mõte selles muutuses

Sparkly vaates ei ole küsimus ainult HR-is. Küsimus on selles, kuidas kaitsta inimeseks olemist töömaailmas ajal, mil järjest suurem osa tööst muutub tehniliseks ja automatiseeritavaks.

See ei tähenda AI vastu võitlemist. See oleks mõttetu. AI areng ei peatu. Automatiseerimine ei peatu. Efektiivsuse surve ei kao. Tööülesannete muutumine ei jää tulemata.

Küsimus on selles, kas juhid ja HR saavad piisavalt vara aru, kus on inimese tegelik väärtuspakkumine.

Sparkly ülesanne on aidata näha:

• kus töö ja inimene täna klapivad;
• kus nad enam ei klapi;
• milline osa rollist on tehniline;
• milline osa rollist on päriselt inimlik;
• millisel inimesel on võime liikuda uude rolli;
• kus organisatsioon vajab uut rollidisaini;
• kus juht otsustab veel vana töömaailma loogika järgi.

Sest kui ettevõte hakkab AI-ajastul inimesi hindama ainult selle järgi, kui palju nende tänasest tööst saab automatiseerida, võib ta teha väga halbu otsuseid. Ta võib kaotada inimesed, kes hoiavad suunda. Ta võib kaotada inimesed, keda teised usaldavad. Ta võib kaotada inimesed, kes oskavad keerulisi otsuseid inimlikult kommunikeerida. Ta võib kaotada inimesed, kelle tegelik väärtus ei olnudki ülesandes, vaid mõjus teistele inimestele.

Ja neid inimesi ei ole lihtne tagasi osta.

Filosoofiline kokkuvõte

Kui AI teeb tehnilise töö ära, siis inimeselt ei võeta väärtust ära. Inimeselt võetakse ära võimalus peita oma väärtus tegevuste taha.

Alles jääb palju ausam küsimus:

• kas sa suudad määrata suunda?
• kas sa suudad aru saada, mis on õige ja mis vale?
• kas sa suudad seda teistele inimestele kommunikeerida?
• kas sa suudad vastutada?

Need on tuleviku inimtöö põhiküsimused. Kõik muu muutub järjest rohkem tehniliseks.

Ja just sellepärast ei ole AI-ajastu ainult tehnoloogiline revolutsioon. See on inimese väärtuse ümberhindamine.

Me ei peaks küsima ainult, millist tööd AI ära teeb. Me peaksime küsima: milleks inimene pärast seda päriselt vajalik on?

Minu vastus on lihtne. Inimene on vajalik selleks, et anda suund, teha väärtuspõhine valik, luua usaldus teiste inimestega ja kanda vastutus. See on inimeseks olemise tuum töömaailmas. Ja selleks tuleb hakata valmistuma nüüd, mitte siis, kui on liiga hilja.

Praktiline kokkuvõte juhile

1. Kaardista tööülesanded, mitte ametikohad

Ära alusta küsimusest: „Millised ametikohad AI asendab?“ Alusta küsimusest: millised tööülesanded igas rollis on tehnilised ja automatiseeritavad?

Jaga iga roll neljaks:

• tehnilised ülesanded;
• otsustamist vajavad ülesanded;
• suhtlust ja usaldust vajavad ülesanded;
• vastutust kandvad ülesanded.

Alles siis näed, mis rollist tegelikult alles jääb.

2. Leia inimese tegelik väärtus

Iga võtmeinimese puhul küsi: kas tema väärtus on tehnilises tegemises? Kas tema väärtus on suuna hoidmises? Kas tema väärtus on otsustamises? Kas tema väärtus on kommunikatsioonis? Kas tema väärtus on vastutuses? Kas teised inimesed tahavad temaga koos töötada? Kas tema ümber tekib selgus või segadus?

AI-ajastul muutub kõige olulisemaks see osa inimesest, mida ei saa lihtsalt automatiseerida.

3. Disaini rollid ümber enne kriisi

Ära oota, kuni AI on juba rolli seest tühjaks söönud. Vaata ette: mis kaob sellest rollist 12 kuu jooksul; mis muutub 24 kuu jooksul; mis jääb alles 36 kuu jooksul; millist inimest selles rollis siis tegelikult vaja on.

Kui tänane roll koosneb peamiselt tehnilistest ülesannetest, tuleb roll ümber ehitada. Kui inimene ei kasva koos rolliga, tekib konflikt.

4. Õpeta juhte otsustama, mitte ainult tööriistu kasutama

AI koolitused keskenduvad sageli sellele, kuidas tööriistu kasutada. See on vajalik, aga mitte piisav. Juhtidele tuleb õpetada ka seda: kuidas hinnata AI soovitusi; kuidas otsustada ebapiisava info põhjal; kuidas arvestada inimlikku konteksti; kuidas kommunikeerida ebamugavaid muutusi; kuidas võtta vastutus otsuste eest, mida AI aitas ette valmistada.

Tuleviku juht ei ole hea promptija. Tuleviku juht on hea otsustaja.

5. Kommunikeeri ausalt

Inimesed saavad aru, et töö muutub. Kui juht seda varjab, kasvab hirm. Kui juht räägib ainult efektiivsusest, kasvab vastupanu. Kui juht ütleb ausalt, mis muutub ja miks, tekib vähemalt võimalus usalduseks.

Kommunikatsioon peab vastama neljale küsimusele: mis muutub; miks see muutub; mida see tähendab inimestele; kuidas me aitame inimestel uude rolli liikuda.

AI muutust ei saa juhtida ainult tehnilise projektina. See on inimeste muutuse projekt.

Praktiline kokkuvõte HR-ile

1. Ära vaata ainult ametijuhendit

Ametijuhend kirjeldab sageli eilset maailma. HR peab hakkama vaatama rolli tegelikku sisu: millised ülesanded on automatiseeritavad; millised oskused muutuvad vähem oluliseks; millised inimlikud võimed muutuvad olulisemaks; millist inimest ettevõte selles rollis tegelikult vajab.

2. Mõõda tuleviku sobivust, mitte ainult mineviku kogemust

CV näitab, mida inimene on varem teinud. AI-ajastul on olulisem küsida: kas inimene suudab õppida; kas ta suudab muutusega kohaneda; kas ta suudab vastutada; kas ta suudab suhelda; kas ta suudab konteksti mõista; kas ta suudab teha häid valikuid olukorras, kus selget vastust ei ole.

Mineviku kogemus ei taga tuleviku sobivust.

3. Tee nähtavaks inimlik väärtus

HR-i uus roll ei ole ainult inimeste haldamine. HR-i strateegiline roll on aidata juhil näha seda osa inimesest, mida Excel, CV ja ametijuhend sageli ei näita: usaldusväärsus; suhtlusvõime; otsustusvõime; vastutuse kandmine; mõju tiimile; sobivus rolli ja kultuuriga; võime liikuda uude töömaailma.

See on koht, kus HR saab muutuda administratiivsest funktsioonist strateegiliseks funktsiooniks.

Praktiline kokkuvõte ettevõttele

Esimene samm

Võta üks tiim ja kaardista kõik selle tiimi tööülesanded. Märgi iga ülesande juurde: kas AI saab seda teha; kas AI saab seda kiirendada; kas inimene peab selle üle otsustama; kas see vajab usaldust ja suhtlust; kes kannab vastutust.

Sellest tekib esimene aus pilt.

Teine samm

Vaata, millised rollid muutuvad kõige kiiremini. Need ei pruugi olla kõige nõrgemad rollid. Sageli muutuvad kõige kiiremini just need rollid, kus on palju kirjutamist, analüüsi, koordineerimist, infotöötlust ja korduvaid otsuseid.

Kolmas samm

Vaata inimesi rollide taga. Küsi: kes kasvab koos rolliga; kes jääb vanasse rolli kinni; kes vajab tuge; kelle tegelik väärtus on seni olnud nähtamatu; keda ei tohi efektiivsuse tuhinas kaotada.

Neljas samm

Alusta ümberdisainimist enne, kui surve sunnib. Kui ootad kriisini, juhid hirmust. Kui alustad varem, saad juhtida selgusest.

Lõpulause

AI ei küsi, kas me oleme valmis. Ta muudab töö ära nagunii. Küsimus on selles, kas me oskame enne seda aru saada, mis jääb inimese päris väärtuseks.

Minu vastus on: suund, õige ja vale eristamine, kommunikatsioon ja vastutus. Kõik muu muutub järjest rohkem tehniliseks.

Ja sellepärast ei ole Sparkly vaates tuleviku HR-i ja juhtimise küsimus ainult selles, kuidas inimestega paremini tööd korraldada. Küsimus on selles, kuidas kaitsta ja nähtavaks teha inimeseks olemise väärtus ajal, mil masinad teevad järjest rohkem tööd ära.