Inimene on SaaS. Lihtsalt väga vana arhitektuuriga.

SaaS ei alanud tarkvarast.

SaaS on alati olnud olemas. Me lihtsalt hakkasime seda hiljuti tarkvaraks nimetama.

Kui minna fundamentaalseks, siis inimene töötab väga sarnase loogika järgi nagu Software as a Service. Ainult et tarkvara ei jookse pilveserveris, vaid bioloogilisel riistvaral. Ja see riistvara on vana, ebaühtlase kvaliteediga, emotsionaalne, piiratud energiaga ning sageli halvasti dokumenteeritud.

Meie keha on hardware. Meie psüühika on software. Meie käitumine on kasutajaliides. Meie tulemused on output. Meie suhted, töö, keskkond ja rollid on integratsioonid.

Ja nagu iga SaaS-i puhul, tekib suur osa probleemidest mitte sellest, et „toode on halb", vaid sellest, et seda kasutatakse vales kohas, valel viisil või vale ootusega.

Inimene ei tule tehasest ideaalsena

Igal inimesel on sündides kaasa antud oma algkonfiguratsioon.

Selle sees on tugevused, piirangud, vead, potentsiaal, tundlikkus, reaktsioonimustrid ja õppimisvõime. Mõni osa töötab kohe väga hästi. Mõni osa vajab aastaid arendust. Mõni osa jääbki hapraks. Mõni funktsioon avaneb alles õiges keskkonnas.

Nagu tarkvaras, on ka inimeses born-built flaws. Mitte moraalses mõttes. Mitte et inimene oleks katki. Vaid selles mõttes, et iga süsteem sünnib piirangutega.

• Mõni inimene töötleb infot kiiresti, aga väsib sotsiaalselt.
• Mõni on väga hea ideede looja, aga halb lõpetaja.
• Mõni on suurepärane kriisis, aga kehv rutiinis.
• Mõni suudab inimesi müügis mõjutada, aga ei talu detailset administreerimist.
• Mõni vajab autonoomiat. Mõni vajab struktuuri. Mõni vajab selget eesmärki. Mõni vajab turvalist tempot.

Kui me seda ei tea, siis me hakkame inimest kasutama nagu suvalist universaalset tööriista. Ja siis imestame, miks ta ei tööta.

Iga assembly line teeb oma muudatused

Inimene ei ole ainult bioloogia.

Pärast sündi hakkab süsteemile peale tulema järjest uusi kihte: vanemad, kool, sõbrad, traumad, õnnestumised, häbi, kultuur, töökoht, juhid, suhted, raha, ebaõnnestumised, tunnustus, hirmud ja ambitsioonid.

Iga „assembly line worker" keerab midagi juurde.

• Mõni annab julguse.
• Mõni lisab ebakindluse.
• Mõni õpetab mõtlema.
• Mõni õpetab ennast peitma.
• Mõni paneb inimese uskuma, et ta peab kogu aeg tõestama.
• Mõni paneb inimese uskuma, et parem on mitte nähtav olla.

Nii tekib inimese tänane versioon. Mitte lõplik versioon. Tänane versioon.

Ja siin ongi oluline erinevus vana juhtimise ja uue juhtimise vahel.

Vana juhtimine küsib: „Mis ametikoht sul on?" Parem juhtimine küsib: „Mis süsteem see inimene tegelikult on, milleks ta sobib ja millistes tingimustes ta väärtust loob?"

Enamik inimesi lihtsalt kasutab sinu aju

Töökeskkonnas kasutavad paljud inimesed sinu aju.

• Klient tahab tulemust.
• Juht tahab vastutust.
• Kolleeg tahab vastust.
• Ettevõte tahab kasumit.
• Turg tahab konkurentsivõimet.
• Pere tahab tähelepanu.
• Ãœhiskond tahab normidele vastamist.

Kõigil on mingi päring sinu süsteemi vastu. Aga väga vähesed küsivad, kas süsteem on õigesti seadistatud, ülekoormatud, ajakohane või üldse selleks ülesandeks sobiv.

See on sama, nagu panna üks SaaS tegema kümmet asja, milleks ta pole loodud, ja siis süüdistada tarkvara, et see ei skaleeru. Inimestega tehakse seda iga päev.

• „Ta ei ole motiveeritud."
• „Ta ei võta vastutust."
• „Ta ei sobi tiimi."
• „Ta ei saa aru."
• „Ta ei ole piisavalt kiire."
• „Ta ei ole piisavalt strateegiline."
• „Ta ei ole piisavalt detailne."

Võib-olla. Aga võib-olla on inimene lihtsalt vales rollis, vale koormusega, vale ootusega, vale tiimiga või vale juhtimise all.

Inimese product owner on sageli puudu

Hea SaaS vajab product owner'it. Keegi peab aru saama:

• milleks see toode loodud on;
• kellele see väärtust loob;
• millised funktsioonid on kriitilised;
• mida ei tasu arendada;
• kus on bugid;
• millal on vaja update'i;
• millal tuleb arhitektuuri muuta;
• millal on süsteem üle koormatud.

Inimesel on sama probleem. Väga paljudel inimestel pole oma elu, töö ja arengu päris product owner'it.

Lapsena on selleks vanemad. Koolis on selleks õpetajad. Tööl on selleks juht. Kriisis on selleks terapeut, coach või mentor. Aga päriselt peaks product ownership ühel hetkel liikuma inimese enda kätte.

See juhtub harva. Paljud inimesed elavad nii, et nende backlog'i täidavad teised. Teiste ootused, teiste hirmud, teiste vajadused, teiste standardid.

Siis tekib olukord, kus inimene töötab justkui „teenusena" kõigi teiste jaoks, aga keegi ei halda tema roadmap'i. Ja siis ühel hetkel tuleb burnout.

Mitte sellepärast, et inimene oleks nõrk. Vaid sellepärast, et süsteemi on liiga kaua kasutatud ilma hoolduse, prioriseerimise ja versiooniuuenduseta.

Konkurents nõuab uuendusi

SaaS, mida ei uuendata, sureb ära.

Kunagi võis hea toode olla turul aastaid ilma suuremate muutusteta. Täna mitte. Klientide ootused muutuvad. Tehnoloogia muutub. Konkurents muutub. Turg muutub.

Inimesega on sama. Kunagi võis inimene õppida ühe ameti ja teha seda 30 aastat peaaegu samal moel. Täna enam mitte.

• AI muudab protsesse.
• Automatiseerimine muudab rolle.
• Töö sisu muutub.
• Ootused muutuvad.
• Tiimid muutuvad.
• Vastutused muutuvad.
• Juhtimine muutub.

Kui inimene ei uuenda oma sisemist operatsioonisüsteemi, hakkab ta tegema eilse päeva tööd homse päeva maailmas.

See ei tähenda, et kõik peavad õppima programmeerima või AI tööriistu kasutama lihtsalt sellepärast, et see on moes. See tähendab, et iga inimene ja iga juht peab küsima:

• Milline osa minu tänasest tööst jääb alles?
• Milline osa muutub?
• Milline osa kaob?
• Milline uus väärtus peab minu kaudu tekkima?
• Kas mu tänane roll kasutab mind õigesti?

Vale kasutus ei tähenda halba inimest

SaaS-is on üks lihtne põhimõte: kui klient kasutab toodet valesti, ei ole probleem alati kliendis. Mõnikord on probleem onboarding'us. Mõnikord dokumentatsioonis. Mõnikord positsioneerimises. Mõnikord toote enda disainis.

Inimestega peaksime mõtlema samamoodi. Kui inimene ei anna tulemust, ei tohiks esimene järeldus olla: „halb töötaja". Õigemad küsimused on:

• Kas roll on selge?
• Kas ootused on selged?
• Kas inimene sobib sellesse rolli?
• Kas tema loomulikud tugevused saavad kasutust?
• Kas tema nõrkused on rollis kriitilised?
• Kas tiim kompenseerib või võimendab tema piiranguid?
• Kas juht oskab teda kasutada?
• Kas inimene ise saab aru, kuidas ta töötab?

Väga tihti ei ole probleem inimeses. Probleem on selles, et inimene on valesti integreeritud.

Juhtimine on süsteemi disain

Tuleviku juhtimine ei ole enam ainult inimeste motiveerimine. See on inimeste, rollide, protsesside ja tehnoloogia koosdisain.

Hea juht ei küsi ainult: „Kas see inimene oskab seda tööd teha?" Hea juht küsib: „Kas see töö on selle inimese jaoks õige kasutusjuht?"

See on tohutu vahe.

• Inimene võib olla väga võimekas ja ikkagi vales rollis ebaefektiivne.
• Inimene võib olla keskpärase CV-ga ja õiges rollis erakordselt väärtuslik.
• Inimene võib olla ühes tiimis probleem ja teises tiimis lahendus.
• Inimene võib olla vale juhi all lukus ja õige juhi all väga tugev.

Täpselt nagu SaaS. Vale klient, vale onboarding, vale integratsioon, vale ootus — ja isegi hea toode tundub halb. Õige klient, õige kasutusjuht, õige integratsioon, õige tugi — ja väärtus tuleb kiiresti välja.

Inimene kui teenus ei tähenda inimese dehumaniseerimist

See mõte võib kõlada külmalt: inimene kui SaaS. Aga tegelikult on see vastupidine. See aitab inimest mitte süüdistada, vaid mõista.

Kui me näeme inimest süsteemina, siis me hakkame vaatama, millistes tingimustes ta töötab, millal ta hangub, millal ta loob väärtust, millal ta vajab tuge, millal ta vajab uuendust ja millal teda lihtsalt kasutatakse valesti.

See on inimlikum kui öelda: „Ta ei sobi." „Ta on laisk." „Ta on keeruline." „Ta on liiga emotsionaalne." „Ta ei ole piisavalt hea."

Inimene ei ole staatiline ressurss. Ta on elav süsteem. Ta vajab õiget rolli, õiget keskkonda, õiget koormust, õiget tagasisidet, õigeid integratsioone ja pidevat arengut.

Kokkuvõte

Inimene on nagu SaaS.

• Ta jookseb bioloogilisel riistvaral.
• Tal on algkonfiguratsioon.
• Tal on kaasasündinud piirangud.
• Tal on kasutusjuhud.
• Tal on bugid.
• Tal on integratsioonid.
• Tal on kasutajad.
• Tal on hooldusvajadus.
• Tal on roadmap.
• Tal on vaja update'e.
• Ja kui teda valesti kasutada, siis ta ei anna lubatud väärtust.

Juhtide jaoks on siit väga praktiline järeldus:

Ära küsi ainult, kas inimene on hea või halb. Küsi, kas süsteem, kuhu sa ta panid, kasutab teda õigesti.

Sest väga paljud inimeste probleemid ettevõttes ei ole tegelikult inimeste probleemid. Need on disainiprobleemid.