Me kõik teeme iga päev valikuid. Mõned neist on väikesed: mida öelda, millele vastata, millal puhata, millal pingutada. Teised on suuremad: kas võtta vastu uus tööpakkumine, jääda praegusesse rolli, muuta oma töökorraldust, rääkida juhiga ausalt läbi või hakata otsima uut suunda.
Sageli püüame neid otsuseid teha ainult loogika pealt. Vaatame palka, ametinimetust, tööülesandeid, ettevõtte mainet või seda, mida teised meist ootavad. Aga üks oluline sisemine mõõdik jääb tihti tähelepanuta: kuidas ma ennast selles olukorras tegelikult tunnen?
Enesetunde tundmine ei tähenda emotsioonide järgi elamist. See tähendab, et inimene õpib märkama, mis tema sees toimub — enne kui pinge, väsimus, ärritus või segadus muutuvad suuremaks probleemiks.
Enesetunne on info, mitte nõrkus
Töökeskkonnas kiputakse enesetunnet vahel pidama millekski teisejärguliseks. Justkui oleks oluline ainult tulemus, tähtaeg ja kohustus. Tegelikult on enesetunne üks esimesi signaale sellest, kas inimene ja tema roll on omavahel kooskõlas.
Kui inimene teeb pikalt tööd, mis nõuab temalt pidevalt tema loomusele vastupidist käitumist, tekib sisemine hõõrdumine. Ta võib saada hakkama, aga see maksab rohkem energiat. Ta võib olla tubli, aga mitte särada. Ta võib täita ülesandeid, aga tunda, et midagi on valesti.
See ei tähenda automaatselt, et töökoht on vale või inimene ei sobi tiimi. Sageli tähendab see hoopis, et tööülesanded, vastutus, tempo, suhtlusviis või ootused ei ole inimese loomulike tugevustega piisavalt hästi joondatud.
Enese tundmine teeb valikud lihtsamaks
Kui inimene tunneb ennast paremini, muutuvad valikud selgemaks.
Ta saab aru, millised ülesanded annavad talle energiat ja millised võtavad seda ebaproportsionaalselt palju. Ta hakkab märkama, millises keskkonnas ta mõtleb paremini, milline suhtlusstiil teda toetab, millal ta vajab rohkem autonoomiat ja millal selgemaid raame.
Enese tundmine aitab eristada kolme olulist asja:
- Kas ma olen väsinud? Siis võib vaja olla puhkust, mitte uut töökohta.
- Kas ma olen vales rollis? Siis võib vaja olla tööülesannete ümberkujundamist, mitte rohkem motivatsioonikoolitust.
- Kas ma olen vales keskkonnas? Siis võib probleem olla tiimi dünaamikas, juhtimisstiilis või organisatsioonikultuuris, mitte inimese võimekuses.
Ilma enese tundmiseta lähevad need asjad kergesti segamini. Inimene võib arvata, et ta on läbi kukkunud, kuigi tegelikult on ta lihtsalt vales rollis. Või vastupidi — ta võib jääda aastateks olukorda, kus ta küll tuleb toime, aga ei kasuta oma tegelikku potentsiaali.
Tasakaal ei teki juhuslikult
Tasakaal ei tähenda, et kõik peab olema kogu aeg rahulik, mugav ja lihtne. Tööelus ongi perioode, kus tuleb pingutada, kohaneda ja keerulisi asju lahendada.
Aga pikaajaline tasakaal tekib siis, kui inimene ei ela pidevas sisemises vastuolus iseendaga.
Kui töö nõuab iga päev rolli mängimist, mis ei sobi inimese loomuliku tegutsemisviisiga, muutub see varem või hiljem koormavaks. Kui inimene peab kogu aeg olema nähtav, kuigi ta vajab süvenemist, tekib väsimus. Kui ta peab pidevalt improviseerima, kuigi ta vajab struktuuri, tekib ärevus. Kui temalt oodatakse detailides püsimist, kuigi tema tugevus on suur pilt, tekib frustratsioon.
Tasakaal algab ausast vaatest:
mis mind päriselt toetab ja mis mind järjepidevalt kulutab?
Miks see on oluline ka ettevõttele?
Ettevõtted räägivad palju produktiivsusest, motivatsioonist ja töötajate hoidmisest. Aga väga sageli püütakse neid probleeme lahendada liiga hilja — siis, kui inimene on juba väsinud, eemaldunud või lahkumas.
Kui organisatsioon mõistab inimeste loomulikke tugevusi, tööstiile ja sisemisi vajadusi varem, on võimalik teha paremaid otsuseid enne, kui probleem kasvab kalliks.
See mõjutab otseselt:
- rollide kujundamist;
- värbamist;
- tiimide komplekteerimist;
- juhtimist;
- vastutuse jagamist;
- läbipõlemise ennetamist;
- töötajate püsimist.
Inimese enesetunne ei ole ainult isiklik teema. See on ka juhtimise, töödisaini ja organisatsiooni tulemuslikkuse teema.
Sparkly aitab teha nähtavaks selle, mis muidu jääb tunnetuslikuks
Paljud inimesed tunnevad sisimas, et midagi on paigast ära, aga nad ei oska seda sõnastada. Juht võib näha, et inimene ei ole oma rollis täielikult avanenud, aga ei tea, kas probleem on oskustes, motivatsioonis, tööülesannetes või keskkonnas.
Sparkly aitab seda nähtavaks teha.
Meie eesmärk ei ole panna inimesele silti külge. Eesmärk on anda selgust: milline on inimese loomulik tegutsemisviis, millised ülesanded sobivad talle paremini, millises tiimis ta saab tugevamaks muutuda ja kus tekib risk, et ta hakkab ennast liiga palju vastu oma loomust painutama.
Kui inimene mõistab ennast paremini, saab ta teha teadlikumaid valikuid. Kui juht mõistab inimest paremini, saab ta kujundada töö nii, et inimene ei pea lihtsalt hakkama saama, vaid saab päriselt panustada.
Enese tundmine ei ole pehme teema. See on praktiline tööriist.
Mida paremini inimene ennast tunneb, seda vähem teeb ta otsuseid ainult hirmu, ootuste või välise surve pealt. Ta oskab paremini öelda jah sellele, mis teda kasvatab, ja ei sellele, mis teda järjepidevalt tühjaks tõmbab.
Sama kehtib ettevõtte kohta. Mida paremini organisatsioon oma inimesi tunneb, seda vähem tuleb juhtida oletuste, ametinimetuste ja CV-de põhjal. Tekib võimalus kujundada rolle, tiime ja vastutust tegeliku inimese ümber — mitte ainult ametikirjelduse ümber.
Enesetunde tundmine aitab märgata, kus on pinge.
Enese tundmine aitab aru saada, miks see pinge tekib.
Selgus aitab teha paremaid valikuid.
Ja paremad valikud loovadki tasakaalu — nii inimese sees kui organisatsioonis tervikuna.